Sapi-Vana sapikas

[Sapi-Vana]

Vastaval masinal (tuuletaskutega seebikarp) on lugulaul üsna pikk. Kui masin 6.märtsil 1974 tehasest välja sõitis (lükati?), siis selle omanikuks sai minu ema ristiema, kes pidas raamatupidaja ametit. Kahjuks läks ta oma harrastuse nahka selles mõttes, et temast sai selline vanur, kes mitte midagi ära ei visanud (bilanss oli kogu aeg positiivne). Kui siis lõpuks juhtus nii, et ta siit ilmast läks, siis kaasnes sellega kogu krempli pärandumine meile. Kolmekorruseline maja ja pirakas aed. Maja nõudis kohest kapitaalremonti (kolme aasta jooksul sai alumised 6 palgiringi kivi vastu vahetatud, vundament taasloodud, põrandad pandud, ahjud sisse jne jne jne) ja aia puhastamine kestis lõppkokkuvõtteks umbes 2 aastat. Aia puhastamine käis nii, et rühmasime terve päeva selle nimel, et heal juhul paar ruutmeetrit puhtaks (või vähemalt arusaadavaks) muuta. Asja tegi ilgeks pidevalt kohalolevad umbes 80 näljast kassi, kes kogu aeg kräunusid ja igalt poolt kraesse kargasid.

Suure puhastuse käigus tegime umbes kolme kuu pärast avastuse, et aia keskel on mingi kuur. Kui ukseni jõudsime ja selle lahti kaevasime, siis selgus, et selle sees on lagunevate ilguste tihedus umbes 7 korda suurem kui aias. Uks läks kinni ja jäi kinni peaaegu et esimese aasta lõpuni, sest kogu energia võttis aed (millest paistis olevat võimalik jagu saada) ning maja, mille remont arenes üsna jõudsalt.

Lõpuks, kui vastavaid arveid üle vaatasime, selgus tõsiasi, et olime sellelt krundilt ära viinud 76 suurt Ragn Sellsi kuhjaga täis konteinerit. Kuipalju sellele lisandus põletamisega kaotatu, ei oska arvatagi.

Teise aasta keskel jõudis siis kord ka selle kuuri järele. Seal oli muidugi lademeis vanu ajalehti, katkisi aknaklaase, bambusest suusakeppe ja mädanevaid riideid - kõik muidugi kassi****a tihedalt täis. Hakkasime siis seda jubedust otsast põletama ja korraga selgus, et selle sodi sees on midagi suurt kaetud veel eraldi riidega. Umbes nädal pärast pidevat krematooriumit (meil olid siis uskumatult kannatlikud naabrid) muutus võimalikuks see rogusk lahti kiskuda ja selle alt tuli välja tellistel seisev sapakas.

Siis hakkasid imed toimuma. Kõigepealt tuli välja, et see auto oli imeliselt puhas (pealt muidugi tolmune), teiseks imeks oli asjaolu, et pärast bensiini sissevalamist ja aku teisaldamist läks masin esimesest pöördest ka käima. Kuna tema endine omanik oli sündinud raamatupidaja, siis oli salongis ka auto kohta käiv päevik. Viimase sissekandena oli seal kirjas "14.20 - 15.10 - poeskäik". Kilometraaž päevikus klappis numbripealt armatuuri näiduga. Viimase sõidu kuupäev oli tollest hetkest arvates 16 aastat tagasi.

Umbes 2 nädalat igaks juhuks putitamist (valdavalt minu onu töö) viis nii kaugele, et masin läbis ülevaatuse ilma ainsagi probleemita.

Seejärel algas selle masina jaoks ajajärk, mis oli kindlasti hirmsaim selle masina elus - paarutamiste ajastu minu all. Sai rallitatud siin ja seal, isegi Emajõge forsseeritud ja seda kõike nullremondiga. Hämmastav masin kui nüüd järele mõelda.

Siis jäi sapikas tänu elukohavahetusele jälle väga pikaks ajaks seisma. Sai omale isegi teine auto võetud, sest usk sapika elujõudu vahepeal lihtsalt kadus.

Selle aasta oktoobris tuli aga sõnum, et garaaž, kus masin seisis, läheb müüki ja et paluks siis pind vabastada. Sai siis kohale mindud ja muidugi oli kõigepealt mõtteis Kuusakoski ja kõik muu selline. Aga masin läks jälle partsupealt käima ja pärast seda oli selge, et Juulast tuleb jälle eluloom teha. Sai siis teda natuke putitatud ja siis uude elukohta ära toodud. Tuli vanake täitsa omil jalul, ainult et perioodiliselt tahtis maha surra.

Nüüd on siis paljuski tänu Jossu õpetustele ja töökojast leitud venekeelsele manuaalile masin nii korras, et kui krt lumi ei oleks maha sadanud, siis oleks juba see nädal ka ülevaatust proovinud. Hiljuti külavaheteedel sain masinast isegi 110 km/h kätte. Rohkem sellist julgustükki ei proovi.
_________________________

Mõtted on sellised, et peaks ikkagi tahapoole vähemalt 14" veljed alla saama. Kui treipinki läheb 15" velg, siis proovin seda. Et lõikan siseava sapikatrumli jaoks parajaks, Passati amordid/vedrud lähevad alla (sobivad muuseas) ja siis saab ehk sellise masina, mille ratastel ühe ringi veoteekond võimaldab sada kilomeetrit heal juhul ka kuue liitriga maha sõita.

Vähemalt Passatil selline trikk suvevelgedega langetas saja liitri bensukulu peaaegu 5,5 liitri peale. Siis sai mõistagi vahetatud kogu jooks. Aga talverehvid olid vastavas mõõdus nii sigakallid, et talveks tuli vana süsteemi peale tagasi minna.

[Purka69]

Jutu järgi tundub väga kompu sapikas olema, äkki viskad paar pildikest ka siia ülesse?

[Sapi-Vana]

Jõudsin siis suurel jaol küünlavalgel (torm võttis voolu... väga palju pole tagasi tulnud) niikaugele, et peksin tagumistele piduritele mõeldes varuks jäänud neljale pidurikaarele (nende kohta vist "klots" üelda ei ole korrektne, klots on ketaspiduril) uued katted peale. Kaheksa neeti katte kohta - arvan et peaks igal juhul pidama.

Kas pidurikaarte asendamisel (vanad - heal juhul pooleteise mm kattega - on veel all) peaks midagi sellist teadma, millele muidu nagu ei mõtle? Kas kinnitusi peaks millegagi määrima ka ja kui, siis mis määrdega?

[Sapi-Vana]

Siis veel - pärast pidurite uuendamist tuleb vist kässarit tahapoole nihutada?

[metsamees]

Et uued üldse kuidagimoodi alla mahuks tuleb tõenäoliselt kolbe koomale koputada nii et samal ajal õhutusnippel lahti on. (automaatika). Kässarit ikka jah natuke reguleerida, aga kui pärast pingutama hakkad siis ära liiga hoogu mine. Mul üksaasta enne ülevaatust oli ka käsipiduri reguleerimine käsil, maru hea sai, 2-3 nõksu ja rattad plokis, isegi sõita sai aga nii peale olin tõmmanud et mõni kilomeeter ja trummlid tulised.

[Sapi-Vana]

Tänud abistava info eest! Selle nipliasja peale ei oleks ilmselt ise tulnud.

[Sapi-Vana]

Küsimus selline - kui palju tuleks panna õli sellesse õhufiltrisse?

[uve6]

~200g

[Sapi-Vana]

Sain siis täna niikaugele, et vahetasin ära kõik rehvid. Oli ikka tsirkust küll. Õhukummid olid ennast viimseni mantli külge kinni liiminud ja ventiili juurest läksid sisekummid puruks kõik. Vandumist ja tatistamist oli eneselegi üllatavalt uskumatult palju. Omajagu lisatööd tekitas seik, et kahe ratta juures oli üks polt tagant lahti ja no siis tuli võtta maha koos täiega ja polte kinni keevitama hakata.

Aga nüüd on masinal all Tambetsilt saadud Gislavedi MS naelikud... välimus muutus kohe mitu pügalat ärevamaks. Homme ehk ometi jõuan niikaugele, et saan need krdima pidurid ometi korda ja siis ei ole muud kui et pöidlad pihku ja ülevaatusele minek.

[Sapi-Vana]

Tegin eile sapikaga jääd täis töökojahoovis paar kiiremat ringi. Sain keskmiseks tulemuseks kässariga kolm täisringi kiirenduse kohta. Naastrehvidega muuseas. Pani mõtlema. Esiots tuleb vägisi raskemaks saada, muidu meie teedel talvel juhitavust ei ole. Mõtlesin isegi statsionaarse betoonpadja peale, aga see vist ei ole hea mõte.

[Jossu]

hmm...mina sinuasemel mõtleks enne ülevaatusele :D:D

[Sapi-Vana]

Jõudsin siis nüüd kahepäevase ponnistuse järel nii kaugele, et sain tagumised pidurid korda. Ja ei olnud see töö lihtsate killast. Põhiliseks abivahendiks oli relakas, millega sai siis klotse kõvasti muudetud. Nüüd pidurdab nagu loom.

[Sapi-Vana]

Palun natu abi ühe järjekordse uuenduse ehitusel.

Nimelt õnnestus mul saada mingi Opeli 12V sundjahutuspuhur. Originaalis käib see Opelil kuskile ette radiaatori juurde ja see siis vajadusel kisub külma õhku eest väljast ja puhub seda radika korpusesse.

Plaan järgmine - panna see puhur ette sinna, kuhu lükkab sooja õhu see sapika enda leegitoru, sapika oma süsteem visata kus kurat. Puhuri imiots läheks siis mootori juurde tagan vaadates parempoolse kollektoriava juurde ning see hakkaks sealtkandist siis kollektorist õhkuvat soojust salongi puhuma. Lüliti siis vahele, ei mingit muud regulatsiooni peale digitaalse ( digit - ladina keeles sõrm või varvas ).

Olen 100% kindel, et see oleks kõige töötavam lahendus. Ennustatavalt peaks selle sissetõmmatava õhu soojus jääma sõidu ajal nii 40 kraadi juurde ja seisu ajal siis ilmselt 60 kraadi juurde. Et siis salong saab soojaks kidlasti.

Kogu asja juures on põhiküsimus selles, et kuidas tuua sooja õhu toru mootori juurest ette pagasniku alla. Vastava toru sisediameeter on 5 cm, nii et pisike see asi ei ole.

See ongi see mure, mille lahendamisel palun teie kaasabi.

_______________

Ülevaatus lükkub kahjuks hetkel kaugemasse tulevikku, kuna pool tundi tagasi lagunes korralikult üks hammas... ennustatav "jackpot" umbes 1500 krooni. Elu oskab trääsa näidata.

[madis1080]

Sapi-Vana kirjutas:
Palun natu abi ühe järjekordse uuenduse ehitusel.

Nimelt õnnestus mul saada mingi Opeli 12V sundjahutuspuhur. Originaalis käib see Opelil kuskile ette radiaatori juurde ja see siis vajadusel kisub külma õhku eest väljast ja puhub seda radika korpusesse.

Plaan järgmine - panna see puhur ette sinna, kuhu lükkab sooja õhu see sapika enda leegitoru, sapika oma süsteem visata kus kurat. Puhuri imiots läheks siis mootori juurde tagan vaadates parempoolse kollektoriava juurde ning see hakkaks sealtkandist siis kollektorist õhkuvat soojust salongi puhuma. Lüliti siis vahele, ei mingit muud regulatsiooni peale digitaalse ( digit - ladina keeles sõrm või varvas ).

Olen 100% kindel, et see oleks kõige töötavam lahendus. Ennustatavalt peaks selle sissetõmmatava õhu soojus jääma sõidu ajal nii 40 kraadi juurde ja seisu ajal siis ilmselt 60 kraadi juurde. Et siis salong saab soojaks kidlasti.

Kogu asja juures on põhiküsimus selles, et kuidas tuua sooja õhu toru mootori juurest ette pagasniku alla. Vastava toru sisediameeter on 5 cm, nii et pisike see asi ei ole.

See ongi see mure, mille lahendamisel palun teie kaasabi.

_______________

Ülevaatus lükkub kahjuks hetkel kaugemasse tulevikku, kuna pool tundi tagasi lagunes korralikult üks hammas... ennustatav "jackpot" umbes 1500 krooni. Elu oskab trääsa näidata.

Äkki annab selle toru sealt vahe tunnelist kus see käigu vahetamis süsteem on panna?

[metsamees]

Kindlasti töötav lahendus aga sellega saad kaasa ka paar "lisa luksust" millega esialgu ei arvesta.
Sapika mootoriruumis oleva õhu iseloomustamisel lähevad lisaks omadussõnale "soe" ka käiku omadused "õli kärssamise ja bensiini hais" ja "paras ports heitgaase"
Ma siin olen ka sel teemal mõtteid mõlgutanud ja esialgu olen jõudnud niikaugele et elekter ei küta kindlasti ära, otse mootoriruumi õhu tuppa puhumine ei tundu ka kuigi ahvatlev. Järgi jäävad ainult soojusvahetid.
Nendest on esialgu 2 idee poega:
1. Originaal ahjule sedamoodu tuuningut teha et selle põlemiskambrist mootori heitgaasid läbi käima hakkaksid.
2. kompott väljalasketorustiku ümber keritud vasktorudest, mingi muu auto salongiradikast ja tosoolipaagist. Vb. läheb isegi nii hästi et loomulik tsirkulatsioon teeb pumba töö ka ära aga selles ei saa kindel olla.

Idee number üks kasuks räägib asjaolu et pool soojapuhujast on juba olemas. Võta ainult 5 meetrit toru, relakas, keevitus ja paar vaba õhtut. Mingi pööratava siibri moodi asi tuleb ka valmis nikerdada et liiga sauna sisse ei kütaks ja suvel ilmaasjata ahju ei põletaks. Võibolla peab põhja aluse osa torust kivivilla sisse mähkima ja jämedama toru veel peale tõmbama aga kuni pole proovinud ei oska öelda.

Idee number 2 on jälle sellepoolest hea et keevitust otseselt vaja ei ole ja termoisolatsiooniga vasktorudega on lihtsam põhja all asjandada.

Just praegu tekkis veel pähe üks teooria kuidas sapikasõitu külmal ajal meeldivamaks teha:
Inimesel on külm siis kui varbad on külmad.
Tegelikult on kuradi lihtne saapa sisetaldade alumise poole külge 3-4 Wati jagu takistustraati liimida ja pistikuga juhtmeotsad kuskilt serva vahelt välja tuua. Niipalju ikka sapikas elektrit jagub et paaril reisijal tallad kuumaks kütta.

Ah jaa, põhimõtteliselt on veel variant originaal salongikütet kasutada ja auto tervisele mõjub kõige paremini viimane idee: sapikat ainult suvel pruukida.