Gaasi reguleerimisest

[Sapi-Vana]

Tegin täna just seda, mida mulle paljud inimesed (Joosep kaasa arvatud, suured tänud abi eest ikkagi ) on öelnud et ära tee... Nimelt panin karburaatori gaasihoovale 3cm pikenduse ning vastavad vedrud siis selle külge. Avastasin nimelt, et gaasitrossi normaalsel positsioonil tekib gaasitrossi sirge kulgemise asemel nürinurk, mis hakkab ise gaasihooba peale tõmbama. Ehk siis võidki pöördeid reguleerima jääda - pärast salongist gaasipedaali vajutamist on kõik jälle teisiti. Nüüd on siis gaasihoob 3 cm pikem ning trossi kulgemisel on nürinurga suund nüüd ülesse, ehk siis tross hakkab nüüd normaalpositsioonil ise gaasi maha suruma. Said pöörded paika ja jäidki paika. Ei saa varjata, et oli hea meel.

Nii et kui sama mure painab, võite proovida lahenduse sellist moodust.

[metsamees]

Asjalik
Teoreetiliselt mõjub mootorile ka väga hästi- sõidurõõmu arvelt.

Kui gaasipedaali käik samaks jäi, st. ka trossi käik jäi muutumatuks, gaasihoova pikkus muutus siis teoreetiliselt ei suuda pikem hoob enam segusiibrit samapalju avada.

Teisest küljest jälle sapikas ja füüsika põhitõed ei taha alati kokku minna, alati on mingi x faktor juures, võibolla isegi ei kaota lõppkiiruses praktiliselt midagi, ja kui oluline see kõigesuurem number milleni spidomeetri seier suudab minna sapika juures ikka on.

Samas on teada juhuseid kus on ette võetud teistpidi rats- gaasipedaali ümber tegemine et trossi käiku pikemaks saada kuna originaal gaasipedaaliga lihtsalt ei ole võimalik pedaali põhja vajutades karpa segusiibrit täielikult avada.

[Sapi-Vana]

Asi ongi selles, et loodusseadused ja sapikas ei ühti mitte alati. Kolme sentimeetri võrra pikem gaasihoob virutab pöörded endiselt lakke. Vähemalt oma masina mootori juures see lahendus töötab väga hästi.

Täna peaksin kõigi eelduste kohaselt teise karpa ka saama, siis hakkab aretamine jälle otsast peale. Lihtsalt selle teise karbussi omanik kiidab antud karpat taevani ning juhuslikult on see ka 30 hobueesli veojõuga mootori oma.

Tundub nii, et kiirematel pööretel mingis vahestaadiumis ei saa karpa päris hästi kütet kätte. Mingi hetkeline jõuetuse moment on vahel.

[Sapi-Vana]

Tegin täna oma gaasilahendusest pildi ka. Et siis vaadake ja imestage

[Sapi-Vana]

teine katse pilti edastada

[Sapi-Vana]

Kurat ja põrgu - ei õnnestu...

[Sapi-Vana]

äkki nüüd siis

[Sapi-Vana]

no ja nüüd?

[Sapi-Vana]

pladi hell... on pilt .jpg formaadis, suurust 56kilo... aga üles ei lae.

[Jossu]

Korras-
Sapi-Vana, lisan sulle skeemi, kus näed tagarattalaagri eemaldust... võibolal said juba tehtud aga ikkagi...

[Sapi-Vana]

Paistab, et Jossu on siiski nati miskit teind... vähemalt avatari sain käima... vast siis ka pildi ülespanekuga

[Sapi-Vana]

edisin natuke oma arvutit... olen juba ühe pildi oma masinast üles saanud. Äkki siis saab nüüd ka selle pildi gaasitrossist...

[Sapi-Vana]

Viinane katse

[naljamiiz]

kui juba esimene katse oleks olnud viinane, siis oleks pilt ammu olemas

[metsamees]

Peast nüüd ei ütle kumb see tehas ja kumb nõukogude inimese oma mõttetöö on aga mina olen näinud sapika gaasitrossi ja karpa ühendamist kahel erineval viisil.

1. tross läheb läbi kahest agugust, (sellest mis otse karpa küljes ja tagumisest mille alla ta poldiga kinni keeratakse)

2. tross otse kõrist tagumise kinnituse juurde poldi alla.
Sealt kus sinu pildil lilla noole algus on gaasitross läbi ei jooksegi. see on lihtsalt seibi ja splindiga karpa hoova küljes.

See viimane ühendusviis on alati kuidagi imelik tundunud aga kui nüüd jõudude suundade peale mõelda siis äkki on hoopis see õige.