Summutaja

[madis1080]

Tahaks siis teha sapikale nullist summutaja.
Summutaja peaks minema kokku üheks(pidi paremini käima hakkama).
Tahakski küsida- kuidas saaks selle süsteemi nii tehtud, et sapikas hakkaks võimalikult vaikselt käima? Kas mõlemalepoole pott ja teiselepoole ka, või vedada mõlemad ühte potti? Ja kas teha roostevabast või ikka tavalisest torust? Enda plaan oli tavalisest torust ja siis sinna külge roostevabad otsad.

Ja kuidas toru painutada kodustes tingimustes?Punaseks ajada ja siis väänata?
Kui paksu seinaga toru kasutada ja mis sise diameetriga.

Rääkige oma mõteid ja kuidas ise teeksite.

[Peedu90]

Automoto foorumist lugesin kunagi mingit teemat. Kui õigesti mäletan siis asi käis nii et toru liiva täis pressida kuumatada ja painutada.

[Jossu]

kätevahel sa ikkagi seda ei tee, painutuspinki vaja niiehk naa:)

[Sapi-Vana]

Kui jäigalt sõrmega rida vedada, siis summutussüsteemi ümberehitamine on keelatud.

Aga ... sapika kohta ei peaks see nii jäigalt kehtima, kuna sellel masinal on ka "originaalis" variante nii- ja naasuguseid.

Reeglid sellised - ükski toru selles süsteemis ei tohi kollektorisse siseneva toru sisediameetrist väiksem olla. Usu või mitte, aga isegi sapikal on insenerid põletusjääkide ärastamise takistustele mõtelnud.

Samas ei tohi torud olla ka diameetri poolest eriti suuremad, sest vastasel korral kasvab müratase liiga märgatavaks. Tõenäoliselt ideaallahendi annaks siin suka kasutamine toru asemel... ainult et ma ei ole kindel, kas sellise diameetriga sukka on olemas. Selge on ka see, et kui teed torude ühendusi enne vahepotti, siis tuleb need teha võimalikult väiksema nurga all, et gaaside voolu minimaalselt takistada. No näiteks 30-kraadist kolmikut ju lausa müüakse. Või siis kasutad näiteks mõne volksu kollektoripükste kokkujooksu. Kui sellise kolmiku ise valmis keevitad, siis arvesta, et kolmikust edasi minev toru peaks diameetris kolmandiku võrra jämedam olema. No seda toru on nagunii minimaalselt, sest ega sul seal sapika kõhu all niikuinii ruumi ei ole.

Vahepotti pole ise mõtet tegema hakata, kuna isegi Lada jaoks on väikseid roostevabast terasest potte saada.

Kas kaks süsteemi või üks? Mõtle nii, et 2 lärmab ikka rohkem kui 1. Pealeselle VÕIB sul hilisema kliimaseadme-projekti juures seda allesjäävat ruumi väga vaja minna. Kasvõi näiteks pumba jaoks.

[madis1080]

Mul muidu on originaal summutaja kollektorist tulevad torud olemas, üks on veel tehase hõbedase värvi all... Aga plaan on järgmine:

Midagi sellist. Et nagu ring tuleks... ja siis keskele kokku veel eest. Ja siis mingid potid vahele, endal on E30 ja mingid audi omad olemas, vb saab neid kasutada

[Sapi-Vana]

Mille jaoks sellel pildil on see ülemine ("tagumine") ringühendus? See toru seal ei tee ju mitte midagi paremaks. Pigem vastupidi.

[madis1080]

Mõtlesin, et kui see seal siis heitgaasid ringlevad paremini, aga kui see seal halb siis ongi parem, pole nii palju jamada vaja:)
Homme hakkan juppide otsimisega pihta:D Keevitus ka juba päris selge , sellele jamale mis ma keevitusega kokku keeran annaks juba 2+ hindeks:):D

[Sapi-Vana]

Sinna väljalasketorude vahele tee kindlasti vahesein. Ära nii tee, et on üks toru, millelt siis keskelt kusagilt läheb 2 torujuppi välja. Mõte selles, et kui on vaheseinaga, siis ühe väljalaske surve ei hakka teise oma tagasi suruma.

Kogu väljalasketorustiku/summutussüsteemi mõte on heitgaasid võimalikult väiksema müratasemega minimaalseima takistusega välja saada... seda mõtet peaks tegelikult järgima

[madis1080]

Et mõte siis , et keskel üks suur toru mitte 2 väiksemat?

[Sapi-Vana]

Ei, mõte niisugune, et selles kohas, kust kaks toru välja tulevad on kahe toru vahel vahesein, mis jagab toru sisuliselt kaheks. No et on küll kaks toru ühes kohas tagant välja paistmas (mis kahtlemata on lahe), kuid vasakust torust tuleb vasaku osakonna toss ja paremast parema oma.

Kui vaheseina ei tee, siis hakkab üks süsteemi osa oma tossu teise süsteemi sisse lükkama... see ajab takistuse astme võrra suuremaks. Teadupärast ristsuunaliste jõudude juures jõudusid mitte ei liideta vaid korrutatakse. See tähendab aga, et mootori 40 hobujõust jääb alles võibolla 25, sest mootori töövõimsus väheneb kui heitgaasisüsteemile takistust suurendada. Oled kindlasti kuulnud sellest, et kui sumpale kartul ette lüüa, siis mootor ei käivitu... mis sellest, et tal on võibolla oleks 100 hobujõudu veos. Punn on ees ja sinna need hobujõud ka surevad.

Sellepärast ma soovitasingi kasutada kollektori pükste kokkujooksukolmikuid - seal on vastav takistus tehases õige nurga all kokkukeevitamise ja õigete torudega minimiseeritud.

Ega see sapika oma süsteem sisaldab ka endas 90-kraadiseid ühendusi, kus peaks tegelikult gaasi takistus tõusma. See on ka ilmselt see põhjus, miks sapika mootor ILMA summutussüsteemita tükk maad ärksam on.

[madis1080]

Teen vist hoopis nii et vean sumpad ühele poole kokku ühte pütti

Selliselt, kuna vanaisa rääkis ,et kui v mootoril teha nii ,et summutajad on nagu kokku või nii, siis pidi hakkama mootor paremini käima(ise ta oli kolhidale nii teinud) Aga sapikast ei oska rääkida.
Aga nii jääb osadele silindritele see maa pikemaks, ja see võib ju jääda mootori tööd segama?

siin porsche mingi mudeli summutaja, siit pealt võiks ma malli võtta:)

[Sapi-Vana]

Ei ta jää segama ühti. Mu omal masinal on nii tehtud juba tehase poolt. 968A siis aastast 1974.

Takistusest veel... 90-kraadise toruühenduse juures takistused liidetakse. Ehk siis selles punktis oleks nagu toru moraalselt väiksema diameetriga. Kui kokkujooks on 90-kraadisest nurgast väiksem, siis takistus liidetakse ning lahutatakse sellest maha see %, mille poolest see nurk täisnurgast väiksem on. No näiteks kui nurk on 60 kraadi, siis vastav takistus selles kohas on umbes 35% väiksem kui täisnurkühendusel. Kui nüüd pärast seda kohta viia toss edasi natuke suurema sisediameetriga toru abil, siis takistus väheneb oluliselt. Näiteks kollektoripükste juures on tüüpiliselt nii, et kolmikusse minevad torud on sealt lahkuva toruga võrreldes 10-15% väiksema diameetriga... aga need torud on kokku keevitatud ka umbes 20-kraadise nurga all.

Kui ühendus on täisnurgast suurem, siis hakkab üks gaasimass teisele mingis ulatuses vastu jooksma. Nüüd on rehkendus selline, et täisnurgatakistusele korrutad juurde selle "sissejooksu" täisnurgast erinevuse.
__________________________

No aga vaata või seda Porsche süsteemi - ristsuunalisi ühendusi pole mitte ühtegi, isegi kollektoritorude esimene kokkujooks on nii tehtud, et sinna paratamatult üsna täisnurkselt ühenduvad torud on enne väänatud selliselt, et tossu suund oleks juba rohkem "õiges" suunas. No ja sealt edasi tulevad ainult ja ainult sujuvad käänakud.

[madis1080]

Aga vabalthingaval mootoril peaks olema ka ju mingi takistus?

[Sapi-Vana]

Muidugi on ja sellega on insenerid arvestanud. Noh... enamvähem, sest pliiatsimehed peavad arvestama ka sellega, et kollektor tuleb odavamast ja vähem "libedast" materjalist.

Sellepärast võidusõiduautodele tehaksegi torutuuningut - kui midagi muud teha ei saa (eeskirjad), siis kaetakse toru seestpoolt näiteks tefloniga, et gaasid libedamalt läbi läheksid, et laminaarne liikumine turbulentsega ei asenduks. Tundub absurdsena, aga kui võistluses tuleb läbi sõita 50 ringi ja miski 500 kilomeetrit, siis ka selline väike mootorivõimsuse tõstmise moodus võib sõitja šampusepritsimisele oluliselt lähemale tuua.
________________________

Potseppade tüüpiline nali on sule riputamine korstnasse. Asja point on selles, et nii tekitatakse täiendav turbulentne gaaside vool, mis teeb takistuse nii palju suuremaks, et korsten enam ei tõmba ja toss tuleb rõõmsalt tuppa sisse.

[madis1080]

Tekkis veel selline mõte, aga kas sapikale taha selline asi ära mahuks, nii et kole ei jääks? See tundub kõige parem praegusest 3 varjandist.