K O D U V E I N I ABC

[Sapi-Vana]

Nagu kõik foorumlased on tähele pannud, praegu on räige õuna-aeg. Õigemini, see hakkab otsa saama. Sellegipoolest on puudel veel nii palju õunu, et õunaussi käimapanek lihtsaimast lihtsam.

Veini tegemiseks on vaja mahla, suhkrut, veiniamumat, plastiliini ja mulksu. Pidevalt sooja kohta on ka vaja.

Ma ei tea kuidas Tallinnas mahlapressimisega on, aga Tartus sellega vanasti probleemi ei olnud. Üldiselt on Eesti inimene selline maatüüpi tegelane, kellel on kas endal või keegi lähisugulastest või tuttavatest ikka omab mahlapurustajat. Pressimine ise on juba tehtav igasuguste vahenditega. Näiteks ükskord maal pressisime õunamahla vana metsaveoZIL-i abil. Tõstsime kuuetonnise tungrauaga koletise esiotsa üles, panime silla alla kaltsudesse mässitud õunapätsid, kahele poole läks vineeri vahele ja otstesse miskid metallplaadid ja siis lasime tungi vabaks. Mahla tuli nii et pritsis.

Peale igasuguste vabade variantide on igas linnas oelmas ka õunamahla tegemise teenus. Reeglina miski 2 eeku per liiter. Ma ise arvan, et see on kallis.

Aga muidu on nii, et üks kartulikotitäis õunu annab tsirka 10 liitrit mahla.

Nii... kui mahl on olemas, siis las see seisab mingis suures anumas (ise kasutasin vana küla pealt laenatud piimanõud) päeva paar. Mõnes hoiavad nõud lahtiselt, mina hoidsin igaks juhuks kinnise kaane all. Kui on juba lõhnast tunda, et käärib, siis on viimane aeg tegutsega.

Nüüd paned pliidile kuumenema umbes 2,5 L vett. Kui see on kuum, aga ei kee, siis pott tulelt ja sellesse 2 kg suhkrut sisse. Segada, kuni valge suhkrusiirup on valmis. Protseduuri võib korrata, kuni vajalik kogus suhkrusiirupit on käes. Kümne liitri mahla kohta olen ise pannud 3 kg suhkrut. Võib muidugi ka enam panna, aga liiale ei maksa ka minna. Mida enam paned, seda kangem saab, samas pärmidele liigne suhkrumass ka väga ei meeldi.

Nonii, nüüd siis valad filtrit kasutades (marliside väga abiks) kolmveerand purki mahla täis ja siis lisad selle suhkru, mida plaanisid panna ja siis mahla niipalju et purk saab täis. Suhkrusiirup peab muidugi selleks ajaks olema jahenenud. Ta võib soe olla, aga mitte kuum, muidu teed pärmidele haiget.

Mõistagi võib sisse valada ka igasugu moose. Seal ka suhkur olemas ja saab ka lisamaitset.

Nonii... kui siis pudel on niipalju mahlasegu täis, et jääb ainult vahu jaoks ruumi, siis võtad mulksu või läbipaistva vooliku ning plastiliini kasutades paned pudeli kinni, nii et mulksu ots on umbes 7 cm vedeliku tasemest. Mulksu või voolikusse vesi sisse ja pudel soojemasse paika.

Üldiselt minul hakkab vein kohe käima. Tavaliselt on nii, et kui mulksu peale panen, siis plastiliini peale pannes juba ka esimene mulks ära käib.

Nüüd siis käib õnnis mulksumine nii umbes 4 kuud...või 6 kuud. Sõltub temperatuurist. Kui pudelisse lisada peotäis purustatud rosinaid või veinipärmi (seda saab neti kaudu otsides kindlasti kätte). Näiteks aadress www.koduvein.ee on toimiv asi.

No ja kui mulksumist enam ei ole, siis tuleb vooliku abil õnnis ollus teise pudelisse ümber valada. Seda siis nii, et põhjasetet kaasa ei tule.

Järgmiseks tuleks noort veini vähe ublutada, et liigne CO2 süsteemist kaoks. Selleks on hea lahtises anumas veini loksutada. Kui ligi pääseb, siis näiteks trelli otsa see segu segamiseks mõeldud vispel ja asi möllama. Mingi paar korda päevas ühe päeva jooksul. Rohkem pole vaja.

Nüüd las asi seisab plate all jahedas nii päevakest neli-viis. Plate on lihtsalt anumal peal, et tolmu sisse ei läheks. Õhu pärast pole veel vaja pead vaevata. Mõned lasevad ka nädala seista, aga see on vähe riskantne - asi võib lõpuks äädikaga lõppeda.

No ja siis tuleb lõpuks see moment, mil hakkad veini pudelitesse ümber villima. Punni ja vedelikutaseme vahele peaks jääma võimalikult vähem õhku. Samas vastu vedelat ka ei ole hea. Korgile tasuks peale tilgutada küünlavaha. Müüakse ka vastavaid kummilutte, mida saab siis kõigele tagurpidi peale tõmmata. Pudelit tasub hoida külili, siis ei saa õhk ligi. Kui punn on viletsalt peal, siis see on muidugi õnnetus, aga ega äädikasegu juua pole õndsam tegevus.

No ja nüüd võiks vein natuke ikka seista ka. No näiteks pool aastat. Või lausa aastaid.

Nüüd oktoobris käima pandud jook on villimisvalmis umbes veebruaris. Võib kohe ka juua, aga kui ta on seisnud, siis on maitse ikka täiesti teine.

Mul läks nii, et 40 liitri käimapanek maksis umbes 100 krooni. Kui ma selle eest saan veebruaris ümber villida umbes 70 pooleliitrist pudelit veini, siis ma arvan, et see asi ei ole kallis lõbu.

[Sapi-Vana]

Hhõõõ... surnukerstul viisteist meest... oirassasaa oirassasaa...

Lühidalt - minu selle hooaja veinitegemine sai nüüd läbi. Tulemused:

Õunavein - hea, magus, klaasjalt läbipaistev, keskmise kangusega. Tuli teist nii umbes 25 liitrit.
Õuna-tikri vein - hea, kergelt mõrkjas, Tyndalli efektiga ja kõva kangusega. Koguselt tsirka 20 liitrit.
Kirsivein - super igas kategoorias, kange kui kurat! 5 liitrit.

Rahaliselt läks nii umbes 120 krooni kogu lõbu. Suurtes pudelites asi tümistas novembrist aprillini, hiljem käima pandud kirsikas tuksus detsembrist aprillini.

Lähiajal panen käima uue laari kirsiveini ja sügisel hakkan tõsimeeli kalvadost ajama.

[prix]

Kas vana parm ka oksendab,ei ta oksenda:DTuleb vist Pigilinna tee ette võtta.