Tänane kuupäev Pühapäev Sept 15, 2019 2:33 pm
Muuda fondi suurust
Sapikaklubi Sapikahuvilsed kohtuvad siin!

Õpetused

Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Asjalikud näpunäited.

Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas pooltelg4 » Kolmapäev Apr 21, 2010 7:14 pm

Rooste kahjustab iga päev meeletut kogust metalli. Praeguseks on maailmas säilinud vaid 30% kogu inimkonna ajaloo jooksul toodetud metallifondist. Ülejäänud miljardid tonnid on hävinud peamiselt korrosiooni tõttu. Sapikaklubi liikmetele on see samuti palju peavalu põhjustanud, siinkohal siis õpetus, kuidas kaitsta auto plekke ilmastikumõjude, soola jms põhjustatud läbi roostetamise eest.

Alustuseks on vaja töödeldav pind vanast värvist puhastada. Seda saab teha mehaaniliselt liivapritsiga, ketaslõikuri otsa käiva ümmarguse traatharjaga või muude käepäraste vahenditega, peamine on et pind saaks "haljaks", värvitükid plekil rikuvad kogu ettevõtmise. Järgnevalt kasutame lahustilappi, ja pühime detaili korralikult üle, et see saaks puhtaks rasvast ja õlist.
Nüüd saab alustada roostemuundaja kandmisega pinnale.

Natuke roostemuundajate saadavusest ja koostisest:

Autokeemia poodides müüakse erinevaid roostemodifikaatoreid. Mina olen järele proovinud Läti toodetud "Buvanoli"(müügil ehituspoodides).

...ja vene "Bikar-i"(Viljandi Automoto pood jt poed, mis müüvad Venemaalt toodud autokeemiat, arvan et Tartus Ülo Äris leidub seda ka).

Roostemuundaja kujutab endast happelist vesilahust(osad sisaldavad ortofosfohapet, mõned tanniinhapet) Räägitakse, et tanniinhappega roostemodifikaatorid on paremad ja jätavad plekile tugevama kaitsekihi.

Muundaja lahus reageerib pinnal oleva roostega, ja tekib tugev fosfaadikiht, mis takistab edasist roostetamist ja on samas, ka suurepärane aluspind kruntvärvile. Teoreetiliselt ei ole täiesti haljas metall isegi hea, sest muundaja reageerib ju roostega, mite halja metalliga. Tegelikult see päris nii ei ole, vastasel korral peaksime sihilikult metalli kergelt roostetama ajama(väljas vihma käes seismine jne). Kogemuste põhjal võin väita, et ka haljale metallile tekib kaitsekiht, meenutab värvuselt tsingitud metalli.

Mugav on kanda lahus pinnale pintsliga, ühe korra ja lasta reageerida soovitatavalt üle 20kraadi temperatuuri juures. Parim tulemus peaks saabuma 60 kraadi juures, kuid siis tuleks plekk viia saunalavale ja kui katta vaja tervet autot siis läheb ettevõtmine keeruliseks. ;)

Nüüd tuleb jälgida, mis metalli pinnal toimub. Olenevalt tuulest ja keskkonna temperatuurist aurustub vesi tasapisi ära ja vaikselt hakkab pinnale tekkima hallikas kiht.

Nüüd kui on näha, et pind muutub kuivaks, niisutame seda vette kastetud pintsliga(käia üle kogu pind). Lõpptulemuse määrab pinna värv, peale 2..4 niisutamist hakkab metall tumedamaks muutuma, see näitab kaitsekihi tekkimist. Ise olen niisutanud kuni 5 korda ja arvan, et see teeb ainult head.

Lõpetuseks, puhastame pleki destilleeritud vette kastetud lapiga korralikult lahusejääkidest puhtaks. Seda tuleb kindlasti teha, sest lahusejääkides võib olla veel hapet ja see võib pinna hiljem uuesti roostetama panna. Mis aga maha ei tule, on tume foskaadikiht. See on valmis edasisteks töödeks - kruntimine, värvimine. :)

Kõike paremat klubilistele ja head katsetamist! :)
Viimati muutis pooltelg4, Teisipäev Okt 02, 2012 11:38 am, muudetud 2 korda kokku.
Pilt
Pilt
pooltelg4
 
Postitusi: 684
Liitunud: Esmaspäev Aug 18, 2008 9:47 am
Asukoht: Abja-Paluoja / Viljandi

RE: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas Sapi-Vana » Laupäev Apr 24, 2010 9:31 pm

Jätsid veel mainimata, et see krunt, mis peale läheb, peaks olema samuti happeline, vastasel korral peale lastud kruntvärv võib reageerida moodustunud fosfaadiga tagasi ning moodustunud kergelt leeliseline keskkond tekitab rooste tekke jaoks uuesti head eeltingimused. Valdavalt on see happekrunt ka fosfaatse lisandiga või mõne teise nõrga happe lisandiga, nii et keemilist konflikti tulla ei saa.

Rooste valem:

FeO(OH) X nH2O

Seega - kuni metalli lähedal ei teki kergelt leelist neutraalset keskkonda (OH-ioonid), seni on rooste teke keskkonna pH tasandil inhibeeritud. Happekrundi kogu point seisnebki selles, et kergelt happelises keskkonnas reageerib raud eelistatult mitte hapnikuga vaid happega ja tekkinud soolaioonid seostuvad jäigalt aluspinnaga, mitte ei irvenda lahti, nagu seda oksiid teeb.

Aga tanniinhappega saab jah roostekindlus nõks parem, sest tanniinisoolad reageerivad märksa tundetumalt fosfaatidega võrreldes - vastav kaitsekiht on lihtsalt keemiliselt püsivam. Tanniinhape on orgaaniline hape... karboksüülhape vist. Ja orgaanikat iseloomustab suurema hulga elektronide olemasolu molekuli kohta - seega molekulaarsel tasandil tekib kaitsekiht paksem ja tänu suuremale hulgale elektronidele jääb molekulile märksa enam "muutumisreservi"... et seal midagi muutuks, peab mõjutama rohkem elektrone samaaegselt samasuunaliselt. Keemiliselt vaadates keerukam lotomäng.
Viimati muutis Sapi-Vana, Laupäev Apr 24, 2010 9:47 pm, muudetud 1 kord kokku.
von Zapp ehk Sapi-Vana.
Sapi-Vana
 
Postitusi: 745
Liitunud: Pühapäev Nov 02, 2008 8:30 pm

RE: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas Jossu » Pühapäev Apr 25, 2010 8:41 am

Ei pea tegelikult. tegelikult pole vaja kahte happelist ollust peale,. Kas paned happekrundi või roostemuunduri.
"Kujutage nüüd endale ette, et sõidame ülivana ZAZ-iga , naudime ilusat ilma ning miniseelikuid".
Jossu
 
Postitusi: 1843
Liitunud: Neljapäev Nov 30, 2006 5:51 pm

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas Nongrata » Kolmapäev Nov 30, 2011 12:15 pm

http://foorum.tsiklitall.org/showthread ... 4&pid=1298

Selles foorumis värviguru teab rääkida, et Buvanol on kasutu :shock: Võta nüüd kinni...
Nongrata
 
Postitusi: 212
Liitunud: Neljapäev Okt 21, 2010 2:50 pm

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas pooltelg4 » Teisipäev Dets 13, 2011 9:03 am

Nongrata kirjutas:http://foorum.tsiklitall.org/showthread.php?tid=324&pid=1298

Selles foorumis värviguru teab rääkida, et Buvanol on kasutu :shock: Võta nüüd kinni...


Professionaalid ei tunnista Buvanoli jah, aga võin kinnitada, et minu sapika kere on sellega töödeldud tervenisti, juba aasta aega väljas ilmastikuolude käes seisnud, kohati on saanud värvkate kriimustada, aga pole isegi nende kohtade pealt roostetama hakkanud. Soovitan kasutada, kui happekrundi ostmine käib üle jõu.
Pilt
Pilt
pooltelg4
 
Postitusi: 684
Liitunud: Esmaspäev Aug 18, 2008 9:47 am
Asukoht: Abja-Paluoja / Viljandi

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

PostitusPostitas pooltelg4 » Teisipäev Okt 02, 2012 11:39 am

Buvanoliga pintseldatud haljad, värvimata kohad sapikal pole siiani rooste läinud. Lausa nimelt ei värvinud neid üle. Soovitan soojalt seda asja, kaitseb keredetaile kaua.
Pilt
Pilt
pooltelg4
 
Postitusi: 684
Liitunud: Esmaspäev Aug 18, 2008 9:47 am
Asukoht: Abja-Paluoja / Viljandi


Mine Õpetused

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist