lööb leeki

[morten003]

Tervist.
Porbleem siis selline, et saime sappari käima ja kõik oleks nagu äge. Probleem seisneb selles et masin ei tööta lahtise tooreklapita ja ja kui gaasi anda siis lööb leeki summutitest või krapast(vahel sumpsist, vahel karpast ja vahel korraga). Kust ma peaks hakkama viga otsima?:o

[-ivar-]

Kõige pealt süüde paika ja kui see ei aita, siis vaja karpat timmida.

Kui tuld lööb, siis tõenäoliselt saab liiga palju bensiini peale ja see ei jõua ära põleda.

[Sapi-Vana]

Leeki viskab süsteem välja siis kui:
a) saab liiga palju bensiini peale,
b) süütemoment on veidi vale,
c) kui hapnikuga rikastamisel on probleeme,
d) küünlad töötavad juhuslikult.

KUNA sa väidad, et "saite sappari käima", siis võib süüde õige olla.

Seega - karburaator või küünlad.

Küünalde puhul - kui masin on maha surnud, siis keera küünlad maha ja vaata, kas nad on märjad ja kas nad on tahmased. Kui on märjad, siis säde kord on ja kord ei ole. See võib osutada kahele asjaolule:
a) on viimane aeg küünlad asendada (näiteks GAZ-51 küünaldega kui originaale ei saa ja õige pikkusega läänekaid ... vist Boschi toodangut... asemele ei leia),
b) jagaja kontaktidega on miskit mäda... kas seal on sees näiteks kondentsvett, kas rootoriga on miskit kehvasti,
c) ikkagi on süüde vähe vale... algatuseks võib proovida jagaja pööramist.

Kui küünlad on tahmased, siis ei ole küttesegus hapniku % piisavalt kõrge, see tähendab tavaliselt, et bensiini niriseb liiga agaralt peale.

Karburaatori juures on siis kaks kruvi, mida saab kruttida. Algatuseks võiks muidugi karpa elementaarosadeks lammutada ja ära puhastada. Kui seda teha ei viitsi, siis on olemas karbussi puhastuse sprei, mida siis tuleb õhuvõttu sisse pritsida. Ja teeb ka süsteemi puhtamaks. No ja siis need kruvid. Vasakpoolset keerad nii... enamvähem kinni ja siis vähe tagasi. Ja nüüd siis võtad teise kruvikeeraja ka ning alustad teise kruvi keeramist, kuni oodatud seisund on käes. Ilmselt tuleb samaaegselt vahepeal ka seda esimest kruvi keerata, sellepärast ongi mugavam kahe kruvitsaga mässata.

Aga üldiselt... siin klubis on kolm rahulolevat liiget, kes on selle vene-ukraina karburaatori-sitanikerdise minema visanud ja on peale aretanud korraliku karpa. Uve pani oma LuAZile kopika karpa, Madis oma sapikale Fiat Uno karpa ja Sapi-Vana oma sapperile Renault´karpa. Ja kõik need kolm on siiani üles näidanud erakordset rahulolu teostatud toimingute üle. Teretulemast klubisse.

Niipalju veel, et see leegi viskamine õhuvõtuavast on sapika karpa juures üsna tavaline nähtus... seda mõnikord ka paikatimmitud karpa juures.

[morten003]

mis ma öelda oskan. Ma arvan et süüde on nigunii vale kuna kunagi ammu kui ma veel tark olin ja päris hästi kapotialla ei ulatanud sai süüüdet jagaja pealt timmitud.karpa sai ka seeaeg laiali kakutud ja ei usu et sealt seest väga midagi head leida suudan:|.MUidu küünlad on ka tahmased aga mitte märjad( võib olla tingitud sellest et kinnise tooreklapiga ainult töötab?)

[kelluke100]

kui ainult toore abil käib ,siis tühikäigusüsteem on umbes või valesti reguleeritud või ei tööta üks küünal -küünlajuhe korralikult ja paneb aeg ajalt silindrist läbikäinud bensiini plahvatama,mis on tõenäolisem ,sest,miks muidu käib leek kord siit kord sealt välja.Muidugi on võimalus ,et tekstoliithammasratta südamik on lahti ja süüde on kord siin kord seal,see seletaks paremini selle leegi kord karbussi kord summutisse.

[pooltelg4]

Tere. Kuidas sapika originaalkarburaatori tühipöörete segukruvi ja segusiibri kruvide õige regulerimine käib? Segukruvi täiesti kinni ja siis poolteist pööret välja ja seejärel segusiibri kruvi reguleerimisega peenhäälestus?
Tahaks teada kuidas spetsialistid seda kõige õigemini teevad.

[Sapi-Vana]

Nii ta jah tükib olema. See "poolteist pööret" on nagu universaalne lähenemine. Võrri karpaga sama seis Aga arvestades fakti, et 95 põleb aeglasemalt kui 76, ma keeraks tagasi pöörde ja võibolla tiba veel. Niiöelda esimese kõri pooks tiba kinni ja sealt edasi laseks möllata.

Taoline lähenemine on mul stendis ka ära proovitud. Pooleteise pöördega lahendus andis CO-näidu kaks pügalat üle normi, teist moodi seades kukkusid numbrid kenasti normi ja jäi reservigi.

CH näit muutus selliselt umbes 3 korda. Seega esimeses seades töötas mootor 3 korda ebaefektiivsemalt. Kuipalju ta siis janusem oli, ei oska öelda, päris kolm korda ehk mitte, aga kolmandiku võrra kindlasti.

[kelluke100]

mäletan kaht karbussi tüüpi.Vanemal keerasid pöördeid sealt kruvist ,mille vastu vajub hoob ,kui trossist tõmmata pedaaliga(on vist isegi vedru ümber ,kruvil ma mõtlesin),sellest keerad pöörded nii maha kui võimalik ja siis segukruvist sätid kõige paremad pöörded,kui pöörded tõusid liiga kõrgeks ,siis teisest saad jällegi maha keerata.vajadusel korda protseduuri.Teisel tüübil on juba kaks nö. segukruvi ,ühest käivad tühikäigupöörded ja teisest segu koostis,reguleerimine käib ikka endiselt,ühest pöörded maha,teisest sinna-tänna keerates,kõige parema ja ühtlasema mootori käigu saamiseni.See segukruvi pöörete arv 1,5 on nii harju keskmine ,tegelikult on iga karburaator veidi erinev ,olgugi ,et on tehases ühtmoodi ja samadest osadest koostatud.

[pooltelg4]

Sapi-Vana kirjutas:
Nii ta jah tükib olema. See "poolteist pööret" on nagu universaalne lähenemine. Võrri karpaga sama seis Aga arvestades fakti, et 95 põleb aeglasemalt kui 76, ma keeraks tagasi pöörde ja võibolla tiba veel. Niiöelda esimese kõri pooks tiba kinni ja sealt edasi laseks möllata.

Täna proovisin järele, Sapi-Vanal on tuline õigus, "poolteist pööret" on liiga palju. Bensiinikulus ei saa nii hästi aru. Aga käimise ühtluse suhtes, 1,5 pööret segukruvi välja keerates puterdas, ja kõik pütid ei löönud ühtlaselt. Samas kui pöörde võrra tagasi keerata ja siis häälestada segusiibri kruviga peenelt järele, hakkasid kõik silindrid mõnusasti podisema ja kõrval on ka hea kuulata.
P.S. heitgaaside värvus muutus, ennem oli kergelt hallikas, nüüd pole midagi näha et sealt tuleks.

Ja KÕIK sellised karburaatori häälestamised tuleks sooritada töösooja (80...90kraadi) juures, muidu võivad pöörded muutuda ja soovitud tulemus jääb saamata.

[Sapi-Vana]

pooltelg4 kirjutas:

P.S. heitgaaside värvus muutus, ennem oli kergelt hallikas, nüüd pole midagi näha et sealt tuleks.

See heitgaaside värvus ongi CH teema. Õnneks sapika juures CH näitu ei jälgita (vähemalt minu masinal ei jälgitud, registreeriti, aga sellest ei "järeldunud" midagi), vastasel korral oleks sapikas liikluses mitte haruldus vaid totaalne rariteet. Kui rämedalt öelda, siis CH näitab põletamata kütuse hulka ja kui see on madal, siis on mootor tihe ja küttesegu optimaalne. CH-d null ajada ei ole võimalik ja seda ei saa ka nõuda, sest bensiini molekulaarne koostis on igas tilgas erinev ja õhufilter elab ju ka oma elu sõltuvalt mootoriruumi temperatuurist, välistemperatuurist ja õhuniiskusest.

Kui mootor ei ole väga tihe, siis CH näidu saab sellegipoolest normi ajada kui küttesegu vastavalt ümber timmida. Seda ise tegin oma vana Passati-rüsaga, mille ajasin töökoja stendis enne ülevaatusele minekut karpaga manipuleerides normi. See manipulatsioon tähendas siis ujuki sättimist, õhufiltri asendamist nailonsukaga ja karterituulutuse viimist filtrist välja. Et siis mootor sai kütet minimaalselt aga see-eest hapnikku üledoosiga. Kaks korda sain niimoodi selle parsa ülevaatuselt puhaste paberitega läbi.

Sapikaga on pigem see mure, et mootor on korralik (vaadates spidomeetri näitu ja mõeldes MeMzi vastupidavusele...), asja jebib aga küttesegu regulatsioon. Minu käest on sapika karpasid (K-127, K-133) läbi käinud umbes 7 ja ükski neist ei ole olnud korralik. Valdavalt oli probleemiks tihendiosa (ülatihendi asetaks vaikimisi seltsi "idioodilaadsed"), kaasa arvatud paljuräägitud nõelatihend, ja gaasisüsteemi regulatsioon. Neist karpadest sai kokku kombineeritud üks "enamvähem" (vähem) karbuss, mis lõpuks läks vist klubilisele Uhmer. No ja kuna see küttesegu on siis ikkagi juhuslikkus ise, siis mida head sealt gaasianalüüsiltki oodata... tuleb täpselt see, mis parasjagu tuleb ja kui tehnik on selline abivalmis inimene, siis probleem laheneb kohapeal ja kui ei ole, siis on riiki jälle kord asja eest teist taga 500 krooniga järjele aidatud.

[pooltelg4]

mis see bensiini ja õhu ideaalne vahekord oli, millega pidi toimuma kõige ökonoomsem ja effektiivsem põlemine? huvitav oleks need nii paika saada kuidagi kuidagi, et oleks mingi optimaalne vahekord minekul, ökonoomsusel ja samas mootorit ka ei kulutaks. Seda nimetatakse vist sissepritseks?
Ma olen mõelnud ka oma masinale sissepritset paigaldada. Aga ford sierra 2.0 pihustid oleks vist liiast, tuleks mingid väiksema kubatuuriga omad vaadata? Läheb offtopicuks ära aga leeki lööb ikka kui liiga rikas segu

[Sapi-Vana]

Teooria selles asjas on järgmine: plahvatuse kiirus ja lükke jõud peab lühima ajaga kuid samas optimaalse jõuga kolvi põhja lükkama. See tähendab, et kui säde on antud, peab küttesegu üheaegselt plahvatama, sest muidu ju neid tingimusi ei teki. Samas on meid ümbritsevas õhus jämedas joones 20% hapnikku. Ehk siis teisiti öeldes - ka kõige paremate soovide korral on küttesegus umbes 80% selliseid gaase, mis põlemist absoluutselt ei soodusta. Õnneks on selles 78% puhast lämmastikku, mis on inertgaas - ei soodusta ega pärsi põlemist.

Kuna õhk on selline nagu ta on ja sapikal turbot ju ei ole, siis sa saadki reguleerida tegelikult ainult kütuse pealeandmist. Kahjuks pliiorgaanikast loobumine tähendas, et kütusest võeti erguti välja (pliiaatomi küljes "rippus" vist 8 hapnikuaatomit), seega tänapäevane kütus on küll loodusele väidetavalt ohutum aga mootoritele kehvake. Seda viletsat bensiini lased nüüd düüsist sisse, ta seguneb pealetulevas õhuvoos ja ... ja kui nüüd kütust on enam, siis sellest 20% hapnikust ei piisa kogu kütuse põletamiseks, osa kütusest jääbki paratamatult põletamata ja see tõstab CH näidu lakke. Selle põletamata kütusehulga oled sa ka lihtsalt läbi mootori maha valanud ja ökonoomiaks seda ju ka nimetada ei saa.

Sellepärast ma siin olengi pidevalt kirjutanud, et tehke oma mootorite küttesegu reguleering minimaalse kütuse pealeanniga. See on vilets kütus ja see mootor ei ole mõeldud selle jaoks - las siis vähemalt juurdeantav hapnik garanteerib tema täieliku(ma) põlemise.