Pole ammu kirjutanud, osati viitsimatusest, osati pikkadest garaaziöödest.
Huvitav, mida teind ka olen?
Ülevaatus on tal tehtud, oi sellega oli kurja vaeva.
Pidurid kadusid vahetult enne minekut, kolvid peasilindris jäid tihti põhja kinni(tutikas peapump)
Pika nuputamise peale sellele järeldusele jõudsime ja saime korda. Ülevaatusele. Pidurid olid korras, ka käsikas.
Co-d andis meelitada. Kuna üv- miis oli ise ka sapakatega pool elu jännanud siis seadis kohe, et rõhud v klapid ära.
Läbi sain, kuna piiridesse meelitasin.
ah jaa, veits enne seda lõpetasin keskkooli, sinna vedasin ragisevate käikude ja 2.5 silindriga kohale .
no ja õhtul oli ju maru vinge minna sellega Voorele ´´Lõpuläbule´´. Jõudsin siis ilusti Linnast välja ja viimasel ristil kolmanda pealt neljandale lülitades jäi kang pihku. Hoovastiku vibra leevendav kummileevendi lagunes koost...oi oi kui tore. Taheti mind kohe tänapäeva saani sappa lükata aga see käis au pihta. Kuna kolmas jäi sisse otsustasin proovida vaikselt edasi liigelda. Krt kildi sõitsin ära ja ei viitsind 50km/h sõita, mäeotsas seisma ja käsitsi põhjaalt neljas sisse. Nii sõitsin kokkuvõttes 100+ kilti ära, noh hiljem käigukasti remontimise käigus selgus muidugi, et siduriketta olin maha jätnud...
Hiljem asja uurima asudes selgus, et silidrites surved 4 ; 5 ; 7 ; 7.5 vastvalt silindrite järjestusele. Silindripead võtsime maha ja oh imet, 2. silindripea klapi pesa juures oli va 20x10mm suurune vagu, eitea mis seda põhjustada vs....? Kuna uued rõngad olid näpus, said need ka vahetatud.
Tuli aeg ka käigukasti mure likvideerimiseks. Vanal kastil käike ei saand ka peale pikka reguleerimist paika ja käbedamalt kohalt minnes tegi kurja raginat meenutavat häält. Marekilt olin saanud kasti, kus väidetavalt käiguasi korras kuid differ oli maha jäänd, oli see ka kahjustand käigukastist diffrit vedavat võlli. Mõtsin et mis siis ikka, võtan teisest kastist ja vahetan ära. Võtsin ette kasti, kus see oli korralik. Lammutasin välja. Seejärel võtsin Mareki kastil selle välja ja ennäe, erinevad. Mõlemad 40hj kastid ja vot ei saanud, pool ööd jändamist, juppideks kakkusin ca 4 käigukasti ja kokku ei saanudki, oi kui paha... sinnapaika see jäigi... Kuid see selleks, mõnepäevase otsingu tulemusena sain uue kasti, mis senini kestab, kuid neljas käik teeb ulmelist vilinat. Ja mis huvitav märkus, ilmselt uuematüübi kast see. Kui tavakastidel on õli taseme ja sissekallamise auk küljepeal, siis sellel oli see kork koos õlivardaga pealasetseva eemaldatava plaadi küljes.
Juuli alguses tuli jõhker idee Saarde põrutada sapakaga. Noh plaanid olid tehtud, eelmine õhtu vaatasin kõik ikka ilusti üle ja läksin siis proovisõidule. Sain ca 5km sõita linnast välja, kui järsku jõud hakkas vaibuma ja temp tõusma, algul ei saand aru, mis häda on kuid nii kui seisma jäin oli asi selge... pidurid peal. Lausa suitsesid, poole tunnikesega jahtusid maha, tagasi koju ei jõudnud, läksid uuesti liiga peale. Kahe puhkepausiga sain garaazi tagasi. Kõik neli ratast olid täiesti kinni. Lasin siis jahtuda, võtsin lahti. Trumleid maha võttes uurisin ega piduriklotsid vastu ei käiks, no ei käi, kõik trumlid käivad peal vabalt. Ei saand ega saa endiselt aru mis lööks sellise surve sisse, et kõik pidurid kinni lööb... Noh egas midagi. Sai proovitud uuesti õhtuada, et ehk õhk vahel. Peale mõningast õhutamist järsku surve kadus, no pump ei võta õligi sisse. niplid jätan lahti siis vaikselt liigub, proovisin erinevaid rattaid kuid ei midagi, liht ei löö survet sisse. Egas midagi. Lammutasin peapumba laiali ning tõesti üks mansett oli veidi pude, kuid võis see ka juhtuda lahtivõtmise käigus, eitea. Anyway see pump oli peal ca 2 nädalat. Läksin siis poodi mansette küsima, ei meil ei müüda. Mis muud üle jäi kui jälle uus pump. Kohe külgepannes oli surve normis ja sai kõik rattad korralikult õhutatud...
Saaremaale sõit oli üsna muretu, väike pitstop oli vaid Viljandis, kus sõiduajal kuulsin ühest esirattast ulgumist, oligi eelmisel päeval trumleid eemaldades üks laager veidi liiga vaba, veidi pingutamsit ja asi klaar...
Peatus oli ka Pärnus, selle palavusega(päikesekuum ca 50 kraadi, asfalt ja kõik sulas, ka meie autos. Kolmnurkaknast konditsioneer ei aidanud. Läksime Mosse(Mareki) Juurde, istusime tuttuue 06-te ja põrutasime pärnu randa, väike jahutus ja edasi.
Fototõestus sadamas..
Mis veel teepeal jamas oli see, et mingiaeg märkasin, et juhipoolne lähituli kustund. Saarde jõudes vahetasin pirni. Tagasisõites aga kustus kõrvalistuja poolne. Eitea mis neid läbi kärsatab...
Saares ringi trippides sai märgatud ka ühe töökoja ees ühte põllukündjat. Sportrool oli lausa ja isegi kõrvikutele kuuluvat kroomi oli jõuga külge pandud...
Muide, süda oli päris kerge, kui lõpuks olime kodus Mändjalas, 350-400km. Kusjuures terve tee sai sõidetud tagurpidi käiguta. Kuna ei hakand aega raiskama selle otsimisega enne minekut, kuna minek oli isegi poole päevavõrra venind. Hiljem käigukangi puksi vahetades leidsin ka tagumise käigu. Kuid hea pole ikka. 2; 4; ja tagurpidi käik on väga koos...
Kohapeal sai mõndaaega viibitud ja selle ajaga kaks doonorit hoovist
eemaldatud, sealhulkas ka üks inva 968m
Ilmselt pildid räägivad enda eest, keret enam ei olnud olemas(tõesti, pole nii läbi keret varem näind)
Tagasitulek oli üpris väsitav ja kuum, peale Viljandit vana raibe hakkas jälle jamama. Viljandi mäest ülesminnes tundsin juba, et jõudu napib. Mingi ajapärast hakkas temp. tõusma. Toppisin siis midagi luugivahelegi et paremini jahtuada. Kuid selles asi polnd. Ja mida ma varsti taipasin. Pidurid. Võrtsuäärde jõudes olid kõik rattad tulised, lisaks hakkas karteri tihendi vahelt õli ka hoolega tulema, Ei viitsind jaurata. Peale puhkepausi ropsuga otse koju ja auto garaazi. Mainida tasus veel see, et seekord suure ehmatusega avastasin, et piduripedaal oli kivikõva, no üldse ei liikund, takoine surve sees jälle... Ahh ei tea seda... Rohkem väga teind pole midagi. Mõned linnavahel eputamised ja kõik.
Täna otsisime Mardiga korraliku laadimist, kuid kaduma see jäigi. Ei saand täpselt teada kas vigasesse testrisse või korralikku laadimisse...
Rattalaagrid vaja vahetada, kärukonks muretseda, et Skiffi vedada, Mootorit häälestada, Tühikäigul jälle kõik silindrid ei käi, eitea miks.
Esitulede pirnipõletamisi uurida, tulede hoovastik kadus. St täistulesi saab aint pealhoides, hoova üles-alla liigutades ei toimu midagi.
Pimedas sõites selgus kurb tõsiasi, et esiklaas ikka jube säbruline ja sõitmine oli paras piin.
Aga vahepeal tahan ka mugava, suure ja vastupidava autoga sõita. Sapakaga kuumaga maru kehva...
Cheers,
mate!
"Kujutage nüüd endale ette, et sõidame ülivana ZAZ-iga , naudime ilusat ilma ning miniseelikuid".