Tänane kuupäev Kolmapäev Dets 11, 2019 4:54 pm
Muuda fondi suurust
Sapikaklubi Sapikahuvilsed kohtuvad siin!

Õpetused

LISANDITEST ja MUUDEST VEDELIKEST

Asjalikud näpunäited.

LISANDITEST ja MUUDEST VEDELIKEST

PostitusPostitas Sapi-Vana » Neljapäev Juun 10, 2010 9:31 am

Siia tuleb nüüd pikem jutupliiats kõikvõimalike lisandite kohta. Algallikaiks on olnud tootjate info (mis muuseas erineb väga suurel määral edasimüüjate infost), seda siis nii teutooni kui anglite murrakus. Keemikuna lisasin siis igaühe kohta ka nõks kommentaariks.



WD - 40
________________________________________

Praegu siis enamvähem igal pool müüdav õli. Millest peaks tegelikult enam teadma.

Esiteks on see vedelik originaalis mõeldud EELKÕIGE niiskuse ja vee peletajaks. See tähendab, et ta tekitab vastavatele pindadele pikalt püsiva kile, mis jääb niiskuse ja metalli vahele. Seega niiskus ei pääse metallile ligi, seega ei ole ka võimalik aatomite vahetus hapniku mõjutusel... seega ei lähe metall rooste. USA standardi WD-40 kõlbab ka irrutusvedelikuks. Saksa standardi WD-40 seda efekti ei oma. Saksa WD-40 toimib ka kui õlitaja, USA oma mitte. USA standardi õlil on ka puhastavad omadused, Saksa vedelikul ei ole. MÜÜJAD kirjutavad, et kõlbab ka lukkude külmumise vastase vedelikuna, TOOTJAD ütlevad, et see efekt on asjal senikaua, kuni temperatuur ei ole langenud alla -10 kraadi Celsiuse järgi. Kui on külmem, siis see õli hangub tahkeks käkiks ja lõppresultaat on igal juhul kas rikutud võti või rikutud lukk või mõlemat seda.

Erinevad omadused tulevad WD-40 koostisest.

USA WD-40 on see originaalne esimese generatsiooni WD-40, mis sisaldab järgmist:
1) Stoddardi lahus ehk White Spirit ~50%
2) vedeldatud petrooleumigaas (LPG) ~25%
3) mineraalsed õlid (kergeks õlituseks) ~15%
4) inertsed naftaühendid ~10%

Saksa WD-40 on nüüd siis kurat-teab-mitmenda generatsiooni WD-40, mis käib kokku eurostandarditega, kuid pole absoluutselt mitte mehhanika suhtes heade omadustega, mida oli esimese generatsiooni õli. See sisaldab:
1) raskeid petrooleumisaadusi kuni 80%
2) süsihappegaasi.

Nüüd siis natuke neist komponentidest.

Stoddardi lahus ehk white spirit ehk lakibensiin on parafiinist saadud puhas läbipaistev lahus. Tegemist on sisuliselt tsükloalkaanidega, kus tsüklis osaleb 7 - 12 süsinikku. On kergelt plahvatav vedelik ja hea lahusti. Sõltumata inimesest on ta kõigile kergelt narkootilise toimega ja geneetikast sõltuvalt võib Stoddardi lahus olla nahka tugevalt ärritav ja dermatiiti tekitav. Kui viimasega on tegu, siis tasub teada, et selle mõju vähendab tsinksalv. Temast on kirjutatud ka kui kantserogeenist.

LPG on petrooleumi destilleerimisel saadud kerge petrooleumifraktsioon, mis on hea lahusti ja põleb väga hea meelega. Mõju inimesele on katsetamata (statistikat vastavas mahus ei ole), kuid tegu on valke kalgendava ainega. Seega silma sattudes peaks põhimõtteliselt kae olema garanteeritud.

Inertsed naftaühendid annavad lihtsalt massi ja tagavad selle, et lahus seismisega iseenesega ei reageeri.

Mis need rasked petrooleumisaadused on, seda keegi otseselt ei ütle, kuid kuna nad on "rasked", siis peaks olema tegu mingit sorti parafiinidega. See teeb asja väga mürgiseks, kuna vastavad raskemad parafiinid alla neelamisel on inimesele isegi surmavad.

Kõigil neil põhjustel soovitavad tootjad WD-40 puhul kasutada kummikindaid. Edasimüüjad seda infot etiketile ei kipu trükkima. Ju siis kallis on. WD-40 USA variant on plahvatusohtlik aine, Euroõli põleb ka rõõmsal meelel, kuid on kergemalt kustutatav. USA WD-40 veega kustutatav ei ole.




IRRUTUSÕLID
______________________________________

Koosnevad Stoddardi lahusest ja kas siis LPG-st või lisatakse selle asemele kergeid mineraalseid õlisid. Seega tuleks irrutusõli puhul kasutada ikkagi kummikindaid (vähkkasvajate oht vanemas keskeas) ja kindlasti tuleb selle asja eest kaitsta silmi.




VALVOLINE COMPLETE FUEL SYSTEM CLEANER
_______________________________________________________________

See ja selle asja kloonid teiste firmade pudelites (näiteks Carlube kasutab sama asja, ma ainult ei saanud aru, kumb kummale seda vedelikku müüb... pudelid on teised, sildid teised, hinnad teised aga sisu on 100% sama).

On mõeldud siis kütusesse sisse valamiseks ja tulemuseks peaks olema puhas mootor ja paremad heitgaasiandmed.

Koostis:
1) Stoddardi lahus 6% - 16%
2) LPG - 28% - 38%
3) Parafiiniõlid 52% - 62%

Parafiin ehk kerosiin saadakse petrooleumi fraktsioneerival destilleerimisel temperatuurivahemikus 150 - 275 kraadi ja sellega näiteks sõidavad mõningad diiselrongid. Inimese jaoks isegi surmavalt mürgine. Kerosiiniga võib muuseas diiselautot edasi liigutada, ainult et siis peaks läbikäinud toiduõli sisse segama ja mootor ei tohiks olla neljasilindriline. Lihtsalt selle ta loksutab laiali. Kuuesilindrilisega probleemid nii ruttu ei ilmne.

Kuna see puhastuslahus tunduvalt alandab kütuse oktaanarvu, siis pideval kasutamisel kolvirõngad ja klapisääretihendid saavad julmalt peksa ja reageerivad järelikult vastavalt. Kusjuures müüjad seda infot mõistagi pakendile ei jäädvusta.



Stop Smoke
___________________________________

... on mootori õlilisand. Seega seda asja valatakse õlisse, mitte aga kütusesse. Efekt seisneb selles, et ta takistab mootoriõli sattumist silindrisse. Valdavalt hakkavad autod suitsema sellepärast, et kolvirõngad on üpris kutud. Seega Stop Smoke on õli paksendaja. Ja kui õli on piisavalt paks, siis ta enam kolvirõngaste kaudu silindrisse ei roni. Ja mujalt ka ei roni. Aga nagu ikka - ei ole siingi kõik asjad ainult ilusad. Nimelt paksem õli tekitab probleeme talvisel käivitamisel. Kuna õli on nüüd oluliselt paksem, siis käimasaamiseks kulub akut ja starterit kõvasti enam. Või ei lähe auto üldse enam käima. Samuti tekib probleem kuuma mootori korral - nimelt kuuma mootori õlitamine sellise õliga on viletsam. Nii et Stop Smoke kõlbab hästi siis kui autoga talvel ei sõideta või pannakse käima soojas garaažis ja kui inimene ei ole raske gaasijalaga.

Siin peab teadma kui palju on mootoris seda õlinatukest. Pudel (300ml) on mõeldud 5L õli kohta. Näiteks sapikale seda õli läheb ju tunduvalt vähem. Seega tuleb ka lisandit panna samas suhtes vähem. Muidu läheb asi moosiks kätte.


Nitrox, Nitro Power, Hot Shot, ka Nitrox Power Hot Shot
__________________________________________________________

Heal lapsel mitu nime, sisu ikka sama. Ühest küljest on ta mootori absoluutne puhasti, mis puhastab nii silindrid kui ka karpa või sissepritse. Tänu sellele suitsust kaob isegi 90% seal olevatest jääkidest. Teiselt poolt sisaldab ta nitroühendeid, mis tõstavad kütuse detonatsiooni (alandavad oktaanarvu) ja selle kaudu suurendavad mootori võimsust. Müüjad ütlevad, et kasuta aga pidevalt, tootjad ütlevad, et kasuta vaid üks kord aastas. Põhjus elementaarne - mootor ei pea sellisele mahtrale pikalt vastu.

Sisaldab: etüülbenseen (~30%), Stoddardi lahus (~60%), NPX2 (nitrolisand)(~10%).

Siin on nüüd rangelt paigas see asi, et kui palju seda tuleb panna millise koguse bensiini kohta. Kui üle doseerida, siis mootorile see kohe üldse ei meeldi. Juhile meeldib kindlasti, sest masin lendab nagu loom... võibolla küll ka esimese suurema puu otsa.

Aga näiteks enne ülevaatust täitsa abiks lisand.


Diesel Clear-Burn
_______________________________________

On diiselkütuste lisand, mis ergutab kütuse põlemist ja takistab tüüpilise musta tossu teket. Seega võib tossuandmetest vabalt 80% kaduda. Võib kasutada korduvalt, kui mootoris on 6 töösilindrit. 4-silindrise masina korral raputab natu liiga läbi.

Koostis: Stoddardi lahus ja kerosiin (parafiin).

Kuna kerosiini lahus on reaktiivne teiste diisli lisanditega, siis seda lisandit tohib kasutada ainsa lisandina antud hetkel. Vastasel korral näiteks pumba eluiga akuutselt lüheneb.


Petrol Clear-Burn / Petrol Engine Cleaner
_____________________________

Nende nimede all (ja muudegi nimede all) müüdavad segud on bensiinimootorite puhastajad.
Koosseis:
1) Stoddardi lahus,
2) Dimetüüleeter (DME),
3) LPG

DME on lühend dimetüüleetrist. See on selline kõige väiksem eeter, milles hapniku kaudu on ühendatud kaks metüülrühma (-CH3). Seega siis CH3-0-CH3. Sellel eetril on massi suhtes kõrgeim põlemistemperatuur ja ta põhimõtteliselt põletab metallpinnad haljaks. LPG ja Stoddardi lahus võtavad vastavad põlemisjäägid endasse ja põlemise käigus vastav liitmolekul põleb ilma kleepuvaid tahmasid tekitamata. Saast kaob kaob siis kollektori kaudu sumpasse.

Mida peab teadma, on et DME on pikas perspektiivis kõikide sissepritsesüsteemide surm. Seega ei ole mõistlik vastavat lahust väga sageli kasutada. Samuti on DME esmaklassiline agressiivne elastomeeride ründaja. Keemiast kaugel olevatele inimestele selgituseks niipalju, et elastomeerid on molekulid, mis muudavad vastavad vedelad ja poolvedelad, ka tahked keskkonnad elastseteks. Näiteks inimese naha elastomeerid on elastiin ja kollageen. Mehhaanikas on DME rünnakuobjektiks näiteks kummid, silikoon ja ka õlide elastomeerid. Seega DME rikub kokkupuutes igasugused õlid, praotab kummid ja rikub silikoonide struktuuri. Põhimõtteliselt peaks ta siis ka igasugu mastiksid ära käkerdama. Sellepärast siis kaetakse ka tehastes mastiksid vastava värviga.

Nimelt DME on üsna tavaline komponent klaasipuhastusvedelikes, eriti talvistes ja odavamates. Seega kui tahad vana auto aknatihendid õhtule lasta, siis kasuta aga vastavaid DME-rikkaid puhastusvedelikke. Näiteks mul endal tuleb selle pärast nüüd välja käia 1500 eeku, sest DME sõi Audil esiklaasi alumisest nurgast silikooni poorseks ja surve mõjul lõi aknaklaasi prao. Selle vahetamise lõbu ongi siis 1500 eeku väärt. Kui mõelda nüüd näiteks sapika aknatihenditele, siis need on ju absoluutselt DME-kaitsetust kummist... on, millele mõelda, kallid sapikaklubilised.



Quick Start / Winter Start
__________________________________________

Tegemist on siis gaasiga, mida õhusüsteemi pritsides saab talvel mootori käima.

Sisu: DME või DME koos propaaniga.

Sisse pritsimisel tuleb mõistust kasutada. Kui liiga palju sisse pritsida, siis mootor võibki selleks talveks sinnasamma hange jääda... mitte siis enam nii ilusti ühes tükis. Näiteks siin Helmes üks tegelane mõned aastad tagasi lasi DME-d natu palju mootorisse ja siis kui plärts ära käis, oli korpusel külje peal üks auk enam. Kuna DME kasutamise ajal mootori õlitus on absoluutne null, siis kui esimese paari korraga mootorit käima saada ei õnnestu, tuleks asi selleks korraks sinnapaika jätta, sest pikema taolise vägistamise tulemus on nüüd kohe kindlasti remonti vajav mootor.

Mis on muidugi ehk huvitav - DME-ga saad sa teada oma masina mootori reaalse pöörete lae. Et kui huvitab, kui palju see mootor enne kokkujooksmist võimeline oli, lase aga DME-d sisse, keera võtit ja vaata tahhomeetrit. Niipalju kui osuti näitab, niipalju on ka reaalne maksimaalne pöörete arv. Ja siis ühel meeldejääval hetkel viskab osuti ennast täiesti teisele poole ja sa saad teada, kui palju pöördeid teeb su mootor siis kui ta omadega kutu on.



Fuel Injection Air Intake Cleaner
_________________________________________

Alustuseks natuke teooriat. Kui üldse saab rääkida mootorist, mis on erakordselt tundlik hapniku protsendile küttesegus, siis see on pritsungiga mootor. Viletsa õhutuse korral läheb küttekulu märkamatult suuremaks. Ja mida suurem on kubatuur, seda enam mootor ka lisaks rüüpab. Kunagi Clarksoni-perioodi alguses tehti Top Gearis vastav katse kui ma ei eksi, miski kolmeliitrise mootoriga. Et puhta õhusüsteemi korral kulus nii umbes 16 liitrit sajale, tolmuse filtriga tuli rahulikult viis liitrit juurde ja kui klapid ka ära määriti, siis võttis masin saja liitri peale stiilsed 30 liitrit ja masin venis mäest üles kui tigu. Siin võin natu eksida, sest "miles per gallon"it on "kilomeetrit liitri kohta" ühikuks keeruline teha, kuna miilil on erinevad pikkused ja ka gallon natu varieerub. Aga suhe on paigas.

Niisiis tuleb seda va õhuvõttu vahepeal puhastada. Mõistagi on üks asi filtrivahetus, aga lisaks sellele saab siis ka õhuvõttu sisse pihustada vastavat spreid, mis süsteemi liikuvad osad (sisselaskeklapid) kenasti ära puhastab.

Sisu: atsetoon (30% - 60%), etüülbenseen (kuni 10%), LPG (kuni 10%), metanool (kuni 10%), propaan (10% - 30%), tolueen (15% - 45%), ksüleeni isomeerid (5% - 20%).

Kui propaan välja jätta, siis ülejäänud kõik on erinevad lahustid, mille seast etüülbenseen, tolueen ja ksüleen on väga hästi plahvatavad. Põhimõtteliselt nad vedeldavad selle õhusüsteemi saasta, lahustavad endasse ja siis silindris põleb kõik see kiirelt ära ja kaob mootorist.
Viimati muutis Sapi-Vana, Reede Juun 11, 2010 8:09 am, muudetud 1 kord kokku.
von Zapp ehk Sapi-Vana.
Sapi-Vana
 
Postitusi: 745
Liitunud: Pühapäev Nov 02, 2008 8:30 pm

Mine Õpetused

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline