Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Asjalikud näpunäited.
Post Reply
pooltelg4
Posts: 684
Joined: Mon Aug 18, 2008 9:47 am
Maakond: Viljandimaa
Location: Abja-Paluoja / Viljandi
Contact:

Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by pooltelg4 »

Rooste kahjustab iga päev meeletut kogust metalli. Praeguseks on maailmas säilinud vaid 30% kogu inimkonna ajaloo jooksul toodetud metallifondist. Ülejäänud miljardid tonnid on hävinud peamiselt korrosiooni tõttu. Sapikaklubi liikmetele on see samuti palju peavalu põhjustanud, siinkohal siis õpetus, kuidas kaitsta auto plekke ilmastikumõjude, soola jms põhjustatud läbi roostetamise eest.

Alustuseks on vaja töödeldav pind vanast värvist puhastada. Seda saab teha mehaaniliselt liivapritsiga, ketaslõikuri otsa käiva ümmarguse traatharjaga või muude käepäraste vahenditega, peamine on et pind saaks "haljaks", värvitükid plekil rikuvad kogu ettevõtmise. Järgnevalt kasutame lahustilappi, ja pühime detaili korralikult üle, et see saaks puhtaks rasvast ja õlist.
Nüüd saab alustada roostemuundaja kandmisega pinnale.

Natuke roostemuundajate saadavusest ja koostisest:

Autokeemia poodides müüakse erinevaid roostemodifikaatoreid. Mina olen järele proovinud Läti toodetud "Buvanoli"(müügil ehituspoodides).

...ja vene "Bikar-i"(Viljandi Automoto pood jt poed, mis müüvad Venemaalt toodud autokeemiat, arvan et Tartus Ülo Äris leidub seda ka).

Roostemuundaja kujutab endast happelist vesilahust(osad sisaldavad ortofosfohapet, mõned tanniinhapet) Räägitakse, et tanniinhappega roostemodifikaatorid on paremad ja jätavad plekile tugevama kaitsekihi.

Muundaja lahus reageerib pinnal oleva roostega, ja tekib tugev fosfaadikiht, mis takistab edasist roostetamist ja on samas, ka suurepärane aluspind kruntvärvile. Teoreetiliselt ei ole täiesti haljas metall isegi hea, sest muundaja reageerib ju roostega, mite halja metalliga. Tegelikult see päris nii ei ole, vastasel korral peaksime sihilikult metalli kergelt roostetama ajama(väljas vihma käes seismine jne). Kogemuste põhjal võin väita, et ka haljale metallile tekib kaitsekiht, meenutab värvuselt tsingitud metalli.

Mugav on kanda lahus pinnale pintsliga, ühe korra ja lasta reageerida soovitatavalt üle 20kraadi temperatuuri juures. Parim tulemus peaks saabuma 60 kraadi juures, kuid siis tuleks plekk viia saunalavale ja kui katta vaja tervet autot siis läheb ettevõtmine keeruliseks. ;)

Nüüd tuleb jälgida, mis metalli pinnal toimub. Olenevalt tuulest ja keskkonna temperatuurist aurustub vesi tasapisi ära ja vaikselt hakkab pinnale tekkima hallikas kiht.

Nüüd kui on näha, et pind muutub kuivaks, niisutame seda vette kastetud pintsliga(käia üle kogu pind). Lõpptulemuse määrab pinna värv, peale 2..4 niisutamist hakkab metall tumedamaks muutuma, see näitab kaitsekihi tekkimist. Ise olen niisutanud kuni 5 korda ja arvan, et see teeb ainult head.

Lõpetuseks, puhastame pleki destilleeritud vette kastetud lapiga korralikult lahusejääkidest puhtaks. Seda tuleb kindlasti teha, sest lahusejääkides võib olla veel hapet ja see võib pinna hiljem uuesti roostetama panna. Mis aga maha ei tule, on tume foskaadikiht. See on valmis edasisteks töödeks - kruntimine, värvimine. :)

Kõike paremat klubilistele ja head katsetamist! :)
Last edited by pooltelg4 on Tue Oct 02, 2012 11:38 am, edited 2 times in total.
Image
Image
Sapi-Vana
Posts: 745
Joined: Sun Nov 02, 2008 8:30 pm
Contact:

RE: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by Sapi-Vana »

Jätsid veel mainimata, et see krunt, mis peale läheb, peaks olema samuti happeline, vastasel korral peale lastud kruntvärv võib reageerida moodustunud fosfaadiga tagasi ning moodustunud kergelt leeliseline keskkond tekitab rooste tekke jaoks uuesti head eeltingimused. Valdavalt on see happekrunt ka fosfaatse lisandiga või mõne teise nõrga happe lisandiga, nii et keemilist konflikti tulla ei saa.

Rooste valem:

FeO(OH) X nH2O

Seega - kuni metalli lähedal ei teki kergelt leelist neutraalset keskkonda (OH-ioonid), seni on rooste teke keskkonna pH tasandil inhibeeritud. Happekrundi kogu point seisnebki selles, et kergelt happelises keskkonnas reageerib raud eelistatult mitte hapnikuga vaid happega ja tekkinud soolaioonid seostuvad jäigalt aluspinnaga, mitte ei irvenda lahti, nagu seda oksiid teeb.

Aga tanniinhappega saab jah roostekindlus nõks parem, sest tanniinisoolad reageerivad märksa tundetumalt fosfaatidega võrreldes - vastav kaitsekiht on lihtsalt keemiliselt püsivam. Tanniinhape on orgaaniline hape... karboksüülhape vist. Ja orgaanikat iseloomustab suurema hulga elektronide olemasolu molekuli kohta - seega molekulaarsel tasandil tekib kaitsekiht paksem ja tänu suuremale hulgale elektronidele jääb molekulile märksa enam "muutumisreservi"... et seal midagi muutuks, peab mõjutama rohkem elektrone samaaegselt samasuunaliselt. Keemiliselt vaadates keerukam lotomäng.
Last edited by Sapi-Vana on Sat Apr 24, 2010 9:47 pm, edited 1 time in total.
von Zapp ehk Sapi-Vana.
Jossu
Posts: 1843
Joined: Thu Nov 30, 2006 5:51 pm
Contact:

RE: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by Jossu »

Ei pea tegelikult. tegelikult pole vaja kahte happelist ollust peale,. Kas paned happekrundi või roostemuunduri.
"Kujutage nüüd endale ette, et sõidame ülivana ZAZ-iga , naudime ilusat ilma ning miniseelikuid".
Nongrata
Posts: 222
Joined: Thu Oct 21, 2010 2:50 pm
Contact:

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by Nongrata »

http://foorum.tsiklitall.org/showthread ... 4&pid=1298

Selles foorumis värviguru teab rääkida, et Buvanol on kasutu :shock: Võta nüüd kinni...
pooltelg4
Posts: 684
Joined: Mon Aug 18, 2008 9:47 am
Maakond: Viljandimaa
Location: Abja-Paluoja / Viljandi
Contact:

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by pooltelg4 »

Nongrata wrote:http://foorum.tsiklitall.org/showthread ... 4&pid=1298

Selles foorumis värviguru teab rääkida, et Buvanol on kasutu :shock: Võta nüüd kinni...
Professionaalid ei tunnista Buvanoli jah, aga võin kinnitada, et minu sapika kere on sellega töödeldud tervenisti, juba aasta aega väljas ilmastikuolude käes seisnud, kohati on saanud värvkate kriimustada, aga pole isegi nende kohtade pealt roostetama hakkanud. Soovitan kasutada, kui happekrundi ostmine käib üle jõu.
Image
Image
pooltelg4
Posts: 684
Joined: Mon Aug 18, 2008 9:47 am
Maakond: Viljandimaa
Location: Abja-Paluoja / Viljandi
Contact:

Re: Metalli passiveerimine(Roostemuundajate kasutamine)

Post by pooltelg4 »

Buvanoliga pintseldatud haljad, värvimata kohad sapikal pole siiani rooste läinud. Lausa nimelt ei värvinud neid üle. Soovitan soojalt seda asja, kaitseb keredetaile kaua.
Image
Image
Post Reply

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 4 guests